pühapäev, 28. juuni 2015

Jaanipäev Läänemaal

Terekest,

Nüüd postitus sellest kuidas möödusid minu jaanid maal.

Maale läksin ma juba esmaspäeval koos õe ja õemehega. Kuna musununnu oli tööl ja pidime nagu nii järgmisel päeval maale minema, siis otsustasin koos õega minna, et järgmisel päeval saaksime aiamaale kohe toimetada. Enne kui grillima läksime Kata ja Susi aiamaale tegime õega kodust kartulisalatit, mis tuli väga hea, sest selles oli mõnusalt palju emme tehtud soolakurki. Ma imestasin, et see salat mu kõhtu punni ei ajanud, sest peale seda kui ma kaalust alla hakkasin võtma, siis sellised toidud ei sobi mulle enam. Salat valmis, grillimis asjad kaasa ja võtsimegi suuna Kata ja Susi aiamaale. Grillmeistriks oli meil loomulikult Susi, sest keegi peab ju seda tööd ka tegema ja iga peremees ikka ise majandab oma aiamaal onju!? Aiamaal oli meil mõnus seltskond kelleks olid mina, õde Maily, õemees Marek, emme, emme elukaaslane Kaivo, naabrinaine Kata (Katrin) ja tema mees Susi (Aivar) ning nende tütar Viktoria koos kahe sõbraga.

Nagu ma üleelmises postituses kirjutasin, siis käisin Mailyle ja Marekile rukkilill korjamas. Nüüd natuke selle jätkuks, kuidas ma õhupallid puhusin ning lilled korjasin. Mõtlesin juba pikka aega kuidas seda mõtet ja ideed teostada. Plaan valmis tõusin ühel hetkel lihtsalt grillijate juures püsti võtsin Mareki autost oma kilekoti (selles olid käärid, pael, pump, õhupallid) ning emme jalgratta ja ütlesin:,, Lähen tuppa ja tulen kohe tagasi :)". Valetada pole ilus aga sellel hetkel oli see hädavale. Emme helistas mulle mitu korda, et ma midagi toast tooksin :) ise vastasin kogu aeg: ,,Jah võtan." Tegelikult olin ma töökoja tee peal, kus korjasin mõned lilled ning pumpasin õhupallid täis. Toimetused tehtud korjasin asjad kokku ja ronisin ratta selga tagasi ning kihutasin aiamaale. Nii laulsime neile kõik koos ja soovisime palju õnne. Vot selline vahva seik oli lillede ja õhupallidega enne kui need pidulisteni jõudsid.

Õhtu lõppes mõnusa lõkkega, mis Susi ja Marek põlema panid. Lõkkes olid enamik küll oksad aga sooja sai mõnusalt. Mainimata ei saa jätta ka seda, et lõkke põlemise ajal suutsid mehed kaks reha ära lõhkuda kui nad oksi sättisid :). Nagu ma ka eelmine kord kirjutasin, siis ikka ja jälle juhtub Marekiga midagi. Me ütlesime õega talle juba enne:,, Lõpeta see lõkkes sudimine ära enne kui sulle sealt midagi kuhugi lendab!" No ei kuulanud meid ja pauk oligi käes. Söe tükk lendas talle kuklasse, mille tulemuseks oli selline juuksekarva kärsakas :), mis ajas ta oma näo väga krimpsu. Söe tükk põletas tal ikka naha ka ära ja nii jäi talle sellest väike põletusjälg.  Õnneks lõppes kõik hästi. Üldiselt oli väga äge õhtu lõkke ääres, sest sai kuulda ikka jutte, mille peale jäi suu lahti. No issanda loomaaed on ikka suur ma ütleks.

Teisipäeval olime Mailyga nii tublid, et suutsime peenrad ära rohida. Hea meel oli mul taaskord selle üle, et Maily suutis seda teha. Te ehk küsite mika mul on alati hea meel selliste väikeste asjade üle, siis ehk kunagi tulevikus kirjutan sellest miks see nii on, kui mulle luba antakse.

Aiamaa rohitud hakkas lõpuks ka vihma sadama ja nii läksimegi tuppa. Musununnu oli ka vahepeal  ilusti maale jõudnud ning pani aiamaale telgi püsti. Küsite miks me toas ei maganud? See on saanud meie traditsiooniks, et jaanide ajal magame telgis. Meie läksime Mailyga tuppa ja mehed jäid Mareki bussi. Nii tiksusid nad seal ikka ilmatuma aja, sest vihma sadas ning kuskil polnud olla. Mingi aeg tuli mu venna Riho ka külla, mis oli väga vahva. Riho istus ka mingi aja nendega seal bussis kui äkki tuli tuppa süüa nõudma :D. Kartulisalat söödud arvas ta, et nüüd kuluks üks kohvi ja tort marjaks ära. Kuna Taebla pood oli veel lahti, siis saatsid kaks õde ta sinna tordi järele. Kuna teda eile ei olnud, siis enne kui ta uksest välja läks hüüdsin talle: ,,Ära eilseid pidulisi unusta!" Nii tuligi ta ühe tordiga, mis ta Mailyle ja Marekile kinkis. Vot selline lahe venna on mul. 

Mõnus öö seljataga algas meie hommik samamoodi nagu eelmine aasta :). Emme ja Kaivo tulid aiamaale kohvitassid, suhkur ja kohvi termoses kaasas ning hüüdsid: ,,Hommikust, kohvipaus, kohvipaus :)!" Mina nägin aga samal ajal mingit ägedat krimpkat unes :) ja nii see poolikuks jäi, sest soe kohvi saabus. Mis nii viga aiamaal magada, onju :). Kohvi oli, liha oli ka, õde tõi veel seda head torti ka ja magala oli ka olemas, mis sa hing veel ihkad. :D

Õhtu möödus meil taaskord väga meeleolukalt ja ägedalt. Sai ikka naerda ja lollitada. Proftilaktika mõttes olime üles pannud ka suure presendi juhul kui vihma sadama hakkab (õnneks ei sadanudki). Grillmeistriks oli meil taaskord Susi :) kellel oli ilmselgelt juba igasusgusest grillimisest kõrini. Nii me istusime ja lobisesime seal lõkke ümber. Kahju ainult, et Kata nii vara ära läks. 

Öö veetsime taaskord telgis aga seekord juba kolmekesi, sest õepoeg Marcus Cesar jäi ka meie juurde. Nüüd olengi juba mitu päeva tädi kohustusi täitnud, mis on väga tore. Üheskoos oleme ka ühteist ette võtnud. Käisime ratastega sõitmas meie kergliiklusteel, eile korjasime Andri vanaema aiamaalt maasikaid, käisime jalgrattale uut mantlit ja lohvi ostmas, muidugi jäätist oli meile ka vaja ja õhtul käisime koos Andri tädiga esimest korda Laulasmaal Otti ja Matilda kohvikus. Täna lähme Andri onupoja sünnipäevale, kes saab 21. Seega palju, palju õnne Tarmole, kes saab nüüd vabalt kasiinosse minna :). Eks uus nädal näitab, mis me veel teeme.

Taaskord selline pikem aga lõbusam postitus.

Nüüd mõned pildid jälle:

Udune grillmeister Susi
Meie mõnus lõke vol 1
Meie mõnus lõke vol 2
Meie present onn :)
Tõestus, et meil oli ägedad jaanid vasakult Kaivo, ema, Andri, mu vend Jarmo

Hommikukohvi aiamaal
Kõik, mis lõkkest alles jäi :)
Esimesed vardad Andri tehtud klassikalist äädikamarinaadis šašlõkki, mis kadusid nagu soojad saiad

Olge mõnusad ja hoidke oma lähedasi,
Marve

reede, 26. juuni 2015

Telkimis hooaja avamine

Hello my friends,

Nüüd tuleb postitus sellest kuidas me kolmekesi (mina, Andri ja Andri onutütar Liis edaspidi Liisu) selle suve esimese telkimis hooaja avasime.

Tartust startisime enne 12.00. Nagu eelmises postituses mainisin, siis olime kavalad ja lasime enne jalga kui kolima hakati.

Liisu asjad ilusti autosse pakitud võtsime suuna Tartu Lõunakeskusesse, et natukene shoppata. Meil kõigil läks õnneks, sest kõik said midagi. Käisime ikka paljudes poodides ja muidugi söömas pidime ka käima. Kuna kõhud olid shoppamise peale juba natuke tühjaks läinud, siis lubasime omale väikesed purgerid, mis täitsid kõhu ilusti ära seniks kuni õhtul grillima hakkame. Peale söömist käisime veel mõnes poes ja kuna Liisu ei olnud näinud seda miniloomaaeda, siis läksime sinna neid linnukesi ja loomakesi vaatama. Vot see on koht, mis mulle meeldib ja seda ma soovitan ka neile, kes pole seda enne külastanud. Mina külastan seda ikka iga kord kui vähegi võimalik ning aega.

Shoppatud, söödud ning söögid ostetud võtsime suuna Võrtsi järve poole Vanasauna Puhkemaja juurde, et esimene öö seal veeta. Soovitan seda kohta soojalt neile, kellele meeldib telkida veekogu ääres.

Kuna ilm oli vihmane aga soe, siis tegi Andri tüdrukutele üllatuse ja võttis meile kämpingu. Kutsusime Liisuga teda pätuks, sest ta kulutas meie peale nii palju ja võttis üksi otsuse vastu, et täna magame kämpingus. No ega meil ei olnudki Liisuga midagi talle öelda, sest kui tema ikka omale midagi pähe võtab, siis seda ta ka teeb olenemata mida teised arvavad. Kämpinguvõtmed käes seadsime end mõnusalt sisse ja algatuseks tegime endale mõnusa tassi kohvi enne kui grillima hakkasime. Kohvid järve ääres lollitades ning naljatades joodud hakkas musununnu grillima ja meie tegime Liisuga tomati-kurgisalatit. Õhtusöök valmis ja juba natuke söönud lubasime Liisuga omale ühed siidrid.

Kuna ilm oli nii vihmane kui päikeseline, siis nägime järve kohal vikerkaart, mis oli väga omapärane, sest näha oli ainult ühte väikest juppi. Peale seda läks Liisu järve äärde jalutama ja tuli suure jooksuga tagasi suutmata rääkida, et ta nägi parti koos poegadega. Nii jooksin mina ka kaamera näpus neid pildistama aga selleks ajaks olid nad juba kõrkjatesse ujunud :(. Valvasin, mis ma valvasin, aga sealt nad välja ei tulnudki :(. Kuna vihma hakkas ka tibutama, siis läks Liisu enne juba Andri juurde ja lõpuks läksin minagi.

Õhtu oli väga meeleolukas ja äge, sest sai nii naerda kui niisama lobisetud. Väga hea meel oli meil Andriga selle üle, et Liisu meiega kaasa tuli, sest me ei ole niimoodi koos telkimas käinud ja ei teadnud kuidas ta sellesse suhtub. Tore oli kogeda kui vabalt ta end meiega tundis ja kuidas ta õhtut nautis. Kuna ilm läks juba nii külmaks, siis läksime 23.00 paiku magama. Naised olid kavalad ja magasid all narides. Väga mõnus oli tegelikult sellise ilmaga voodis magada, sest padukat tuli ikka mitmel korral. Õnneks ei norsanud keegi ja kõik said ilusti magada :)

Hommikul ärkasime umbes 10.30. Tegime mõnusad kohvid ja hommikusöögi ning panime asjad kokku. Liikuma hakkasime umbes 12.00 paiku, sest tänane plaan oli külastada Viljandit ja sealt edasi sõita Krapi telkimisalale. Viljandis me jälle shoppasime, sest selline oli meie plaan. Kõigil läks jälle õnneks, sest kõik saime midagi. Mina sain omale ilusa piduliku käevõru ja kõrvarõngad (Liisu ütles ka, et see hea valik). Liisu sai moodsa käevõru ning pärlipoest puusaketile klõpsaka. Viljandis me väga ringi ei seilanud, sest ca.1,5h oli meil vaja sõita järgmisse kohta. 

Mõnus sõit autos lollitades ja lauldes möödas, ootas meid Krapis PÄIKE. Vahetasime kohe riided ära ja panime ujukad selga, et päikest natuke võtta. Kuna ilm oli väga mõnus ja soe, siis panime Andriga ruttu telgi kokku, et tüdrukud saaksime mere äärde minna. Peale seda olimegi Liisuga ikka pikka aega mere ääres ning lobisesime maast ja ilmast ning muidugi võtsime päikest. Liisu käis isegi vahepeal põlvist saati vees :). Härra käis vahepeal palke mere äärest toomas, mida saaks lõkkesse panna kui külm hakkab. Lõpuks hakkas meil Liisuga jahe ning läksime riide panema. Meie üllatuseks sussutas Andri varda otsas vorsti, mis oli päris lahe. Nii tegime meie ka Liisuga omale mõned vorstikesed enne seda kui grillima hakkame.

Lõpuks tahtis Andri grillima hakata, kuna ilm oli tõesti ilus, siis tegime romantikat ja kolisime kogu kupatusega mere äärde ning pidasime seal laheda pikniku. Pikniku laud ei olnud väga rikkalik aga selle eest istus selle ümber seltskond, kes nautisid õhtut täiega. Musununnu jõi õlut ja meie lubasime Liisuga endale mõned siidrid (peale kaalulangust mulle see alks väga ei istu).

See piknik oli telkimis hooaja avamiseks kõige õigem ja ägedam. Kuna tänase öö veetsime lõpuks telgis, siis paremat ilma ega õhtut ei osanudki soovida. Musununnu õnnistas ka oma uue vägeva grilli sisse, mis ta ostis jyskist. Ühesõnaga meil oli väga mõnus ja äge piknik, sest taaskord sai lobisetud nii maast kui ilmast, sai naerda ja muidugi lollitada, mis tegi õhtu veel meeleolukamaks. Meie meeleoluka õhtu lõpetas päikeseloojang merre, mis oli minu üllatuseks Liisule esimene. Kunagi on ikka esimene kord. Peale päikeseloojangut läks kohe külmaks ja nii kolisime laagriplatsile lõkke äärde sooja. Sinna minnes ütles Liisu mulle, et see on olnud tema kõige ägedam õhtu. Nii tore oli seda kuulda, sest see andis tagasisidet selle kohta, et oleme teinud õigeid valikuid.

Kuna musununnu oli puid mere äärest lõkke jaoks korjanud, siis saimegi õhtul selle ääres istuda ja õhtut nautida. Kuna päev oli jälle pikk, siis läksime varem magama. Kuna meie Liisuga magasime nagu kotid, siis musununnu oli kuulnud, kuidas ühed karjusid meie telgi taga. Üks mees otsis oma naist, kes oli jalutama läinud. Mees, kes otsis oma naist, asus meist vasakul ja naine, kes jalutama läks asus meist paremal ning meie telk jäi nende vahele. Nii see mees oli karjunud:,,Musu, kus sa oled?" Naine:,,Siin olen!". Nii olid nad pikka aega karjunud seal ja meie ei kuulnud Liisuga ööd ega mütsi :).

Mõnus pikk öö seljataga ärkasime hommikul alles 11.30 paiku. Hommikusöögiks tegime taaskord kohvi, sõime hommikusööki ja hakkasime taaskord asju kokku panema. Kuna meil kuhugi kiiret ei olnud, siis molutasime veel niisama. Krapist startisime alles enne 14.00. Tänane plaan oli meil taaskord shoppata seda seekord Pärnus. Pärnust ostis Liisu omale ühtteist ja mina ühe Eesti pastaka (kogusse oli vaja:)) ning kiisu hoidjale võinoa, mille kaunistuseks oli kass. Pärnus käisime Baby Backis söömas. No need olid alles portsud. Aitäh Liisule, kes aitas mul osa portsust ära süüa, sest minu jaoks oli see ikka suur. Kõhud täis võtsimegi suuna koju ja nii see tripp läbi saigi. 

Taaskord pikk postitus. Sellest tulenevalt küsin Teilt lugejad/vaatajad kas sellised pikad postitused, kus ma kirjutan detailsemalt, on teretulnud või peaksin teksti kokku tõmbama? Kõik vastused ja kommentaarid on teretulnud.

Nüüd taaskord natuke :) pilte meie tripist:


Võrtsi järve ääres ja Valma asub minu vastas
Kiikudeski saab nalja
Õnnelikud turistid 
Koht, kus on mida nautida
SELLE SUVE ESIMENE VIKERKAAR

Lapsed leidsid kiigu ja kui ise nalja ei tee, siis ei tee keegi teine ka :D


Liisu külastas vett ja teda jälgib üks linnuke, et ta lollusi ei teeks :D
Võib öelda, et suvi on alanud
...nii see muskel kasvab
Nii need vorstid valmisid
Kinnitus sellest kui ilus oli meie õhtu mere ääres
Liivale saab ka kirjutada
Luiged
Andri uus grill, mis sai sisse õnnistatud
Tõestus sellest, et meil oli tõesti lõbus
Liisu pildistas ühte üksikut luike
Liisu naudib õhtut
Päikeseloojang 
Liisuga
Õnnelik Liisu

Järgmine postitus sellest kuidas möödusid minu jaanid Läänemaal.

Päikest,
Marve

teisipäev, 23. juuni 2015

Hip-hip huraaaa


Hip-hip huraaaa,

Kõigepealt annan lugejatele/ vaatajatele tagasisideks seda, et seekord oligi Teid rohkem minu üllatuseks. Teen kraapsu ja ütlen Teile AITÄH.

Eelmine postitus lõppes sellega, et järgmine kord saab lugeda lõpetamisest ja meie esimesest telkimisest sellel suvel. Kuna need kaks juttu võivad minna väga pikaks, siis teen need postitused eraldi.

Meie reis sai kodust alguse kell 08.30. Tartu sõitsime koos Andri vanematega ja tema õe sõbranna Monikaga. Reis sinna kulges hästi ja omavahel suhtlesime raadiosaatjatega. Kuna Andri õde kolis Tartust koju, siis läksime sinna eraldi autodega.

Kohale jõudsime natuke peale 11.00. Peale seda hakkasime riide panema (ma olin kaval värvisin end autos ära, et aega kokku hoida ja tulemusega jäin väga rahule), et varem kohal olla, sest lõpetajaid oli palju. Kohale jõudes saime isegi istuma, sest olime juba nii vara kohal. Selle ürituse juures häiris mind tohutult see, et aktus ei toimunud Ülikooli aulas vaid kuskil mujal ning lõpetajad olid meie poole seljaga. Ma ei tulnud siia selleks, et nende soenguid vaadata. Muidu oli ilus aktus ja sõnavõtud olid väga õiged. Mina, kes ma lõpetasin aasta tagasi võin kinnitada, et kõik mis räägiti oli õige.

Pidulik aktus läbi võtsime suuna õue, et lõpetajat õnnitleda. Õnnitlused ja lilled üle antud võtsime suuna Tartu Ülikooli poole, et saaks kohustuslikke pilte teha. Kuna aega kulus palju, siis viimased pildid tehti lausa vihma käes.

Pildid tehtud läksime Andri õe üürikasse, et väike istumine teha. Riided vahetatud laud valmis sätitud pidas Laura (Andri õde) väikese kõne. Kuna meie Andriga ostsime talle ka ühe väikese kingituse, siis leidsime, et see on õige aeg talle üle anda. Nii istusime ja nautisime sööki ning torti. Peale seda tuli mõnus unekas ja nii me istusimegi Liisuga (Andri onutütar) diivanil. Tarmo (Andri onupoeg) oli aga juba  nii suss, et see keeras Laura voodi magama :).

Õhtul käisime tutvumas Tartu eluga ja külastasime mõningaid kohti. Meie seiklus sai alguse Trepist, kus sai nalja rohkem kui rubla eest. Tore oli näha, et nii noored kui vanad (Andri vanemad ja Liisu vanemad ning Andri tädi) tundsid ennast vabalt ning nautisid õhtut. Seal jõin oma elu esimese hot shoti (kuna ma ei ole väga selliste kohtade külastaja, siis pole imestada midagi). Ma istusin Liisu ja tema isa vahel, mis oli täiega äga, sest ma sain naerda nii, et kõht valutas. Tore oli näha kui vabalt kõik ennast tundsid ja nalja viskasid. Peale seda jalutasime natuke Tartu vahel. Meie tegime Andriga suudlevate tudengite juures pilti, mis on saanud juba nagu kohustuslikuks kui Tartus käime. Seal oli ka soovide puu kuhu inimesed olid kirjutanud oma soovid. Soovide puul oli üks armas soov, mida saab vaadata allolevast galeriist.

Nii nagu ikka kui joonud oled, siis tahaks mingi aeg juba süüa ka, siis läksimegi ühte wrapi söögikohta. Seal sai ka nalja rohkem kui rubla eest, sest kõik tundsi end vabalt ja ei lasknud end häirida kui keegi lollusi tegi. Peale seda kui wrapid söödud saatsime vanemad nende ööbimiskohta ja ise läksime veel ühte kohta istuma. Meiega ühinesid veel Andri isa ning tädi, sest nemad on tegelikult hingelt noored. Kuna päev oli pikk, siis kaua me seal ei olnud, sest uni hakkas silma tikkuma ja Laura juurde oli vaja jalutada ka natuke. Ilusti kohal tegime voodi ära ja keerasime magama. Öö möödus väga rahulikult ja ilusti (õnneks ei ole mul seda probleemi, et ma võõras kohas ei magaks).

Hommikusöök söödud hakkasime magamisaseme asju kokku paneme, et edasi liikuda. Me olime kavalad ka lasime enne jalga kui kolima hakati :).

Vot selline päev Tartus. Nüüd mõned pildid ka meie seiklustest ja lõpetamisest.

Meie väike aga armas ja tore pesakond
Lilled lõpetajale. Karikakrad korjasin ise, sest ma olen lihte
Lollitada me oskame. Üks tore selfi
Lihtsalt ilusad lilled
Lõpetajaga
Üks armas soov soovide puul
Üks tore friendsy öises Tartus

Liisuga oleme valmis lõpetamisele minema
Ootasime lõpetajat


Kuna postituse pealkiri on hip-hip huraaaaaa, siis ma kasutan seda pealkirja ära ja kirjutan eilsest pulma aastapäevast. Mu õel Mailyl ja tema mehel Marekil täitus eile 14 aasta armastust.

Soovin teile palju, palju, palju õnne ja kordaminekuid. Soovin teile palju armastust ning üksteisemõistmist. Olete meile suureks eeskujuks ning näidanud kuidas üheskoos ületatakse kõik tõkked olgu need lihtsamad või raskemad.

Kuna mulle meeldib teha kingitusi, mida ma ise ka sooviks, et mulle tehakse, siis tegin neil ühe armsa ja lihtsa kaardi, korjasin karikakraid ja puhusin õhupalle. Karikakraid korjasin ma ka päev enne nende pulmi ja nii tuligi mul mõte seda korrata.

Väike istumine oli meil naabrinaise aiamaal, kus me grillisime ja tegime lõket. Väga mõnus oli lõkke ääres istuda ja lihtsalt lobiseda ning kuulata, mis Nigulas uut. Kuna Marek suudab ikka ja jälle kuskil poel endale liiga teha, siis seekordki suutis ta omale sädeme tüki krae vahele saada kui lõkket sättis. Hea meel oli mul selle üle, et Maily suutis meiega seal nii kaua olla ning pidas ilusti vastu, sest koju tulime alles kell 01.00.

Nüüd mõned pildid meie väikesest pulma aastapäeva peost.

Maily poputab meest, kes põletas söega oma kukla

Õnne lepatriinud
Lihtsuses peitub võlu
Meie mõnus lõke


NB: pildid ei ole gronoloogilises järjekorras.

Järgmine kord juba sellest kuidas möödus meie tore tripp ning jaanid maal.


Vihmast jaanipäeva Teile ja ärge pead norgu laske küll see suvi ükskord tuleb.

Marve

esmaspäev, 15. juuni 2015

Mõnus nädalavahetus Naissaarel.

Tere Teile kõigile!


Kõigepealt tahan ma suure, suure aitäh Teile öelda, sest minu üllatuseks oli minu esimese postituse lugejaid, vaatajaid kokku 170. Aitäh Teile selle eest ja loodan, et järgmine kord on ehk juba rohkem.

Tänase postituse teen nädalavahetusest, mis veetsin koos töökaaslastega, mis oli kokkuvõtvalt väga äge ja lõbus. Sai palju naerda ning mõnusas seltskonnas istutud ja lihtsalt mõnusalt oldud. Nüüd kirjutangi natuke sellest, mis meid seal saarel ees ootas.

Hommikul suundusime Kalasadamasse, et minna 10.00 väljuva Monica laeva peale, mis viis meid Naissaarele. Laev oli üsna täis ja sinna mahub kokku 200 inimest meid oli juba 20. Laev sõitis sinna umbes 1,5h. Sõit kulges üldiselt hästi välja arvatud see, et meil üks tüdruk siiski oksendas ning mõnel oli paha olla. Sõit seljataga ootas meid Naissaar, mis oli mõnusalt päikeseline ja soe, mida kinnitavad ka mõned pildid postituse lõpus.

Kohale jõudes ootas meid eest üks veoauto kuhu meid kogu staffiga peale mahutati. Peale seda suundusime Külalistemajja, mis asus sadamast ca. 2km kaugusel. No vot see oli alles elamus :). Tolmu keerutas nii, et oli ja meid veeti nagu loomi :). Külalistemajja jõudes olime me ikka nii mustad, et meie nina alused (ennekõike neil, kes viimasena autole said) olid nagu tolmuahvid rääkimata valgetest riietest, jalatsites ning kottidest, kus olid meie asjad. No peaasi, et lõbus oli ja naerda saime ikka ka selle väikse maa peale. 

Külalistemajja jõudes suunas üks soomlanna meid ühte suurde saali kuhu me oma tolmused kotid ja kohvrid saime panna. Nüüd ootasime, mis saab meis edasi ja kuhu meid suunatakse. Ootasime, mis me ootasime aga keegi ei tulnudki meie juurde ja hakkasime ise uurima, mis meist edasi saab. Nii uurisimegi ühe noore kuti käest, mis meist edasi ning milline on päevakava. Meie üllatuseks arvas see kutt, et oleme lasteaialapsed mitte õpetajad :). Nii läkski ta tähtsat paberit tooma, et meid valgustada. Tubade kohta küsides tuli välja, et hommikul oli just 200 inimest sealt välja läinud ning tube koristatakse ja seda teevad ainult kaks inimest. Jah ainult kaks inimest. No olgu peale, mis siis ikka ootame aga edasi. Peale seda pidime saama lõunat aga enne oli vaja ära oodata, millal jõuavad koolilapsed (neid oli kokku 55). Jõmmid kohal ootasime, millal hakatakse majutama, et saaksime oma kotid ja asjad ära panna. Anneliga olime ennem juba kokku leppinud, et meie täna käime :). Kuna meil ei olnud vooditest halli aimugi, siis otsustasime, et saagu mis saab aga meie oleme ühes toas ja kui vaja, siis jagame ka ühte voodit :). Õnneks ei läinudki enam kaua aega kui meid ka majutama hakati ja oma toad saime. Saimegi Anneliga koos ühte tuppa ja meie juurde tulid veel Asta ja värske vanaema Maret. Tuba käes ja ase olemas hakkasime ootama, millal süüa saab.

Lõpuks hakatigi lõunat serveerima, mis oli naljanumber. Nii meie kui lapsed said 1,5 kulpi suppi ja sellega asi piirdus. Ei mingit magustoitu ega midagi (eks me oleme ikka meie Marinuška ja Maša toitudega ning portsudega harjunud). No kõhus midagi, mis kõhtu küll ei täitnud läksime ekskursioonile. Ekskursiooni alustades saime teada üllatava uudise, et meie Maret sai vanaemaks. Nii me kõik plaksutasime, hõiskasime ja soovisime talle õnne. Nüüd sai meie reis alguse. Ronisime jälle autosse (noored olid kavalad läksid esimestena peale, et mitte nii tolmuseks saada) ja sõit võis alata, et minna miine ning suurt rahnu vaatama. Miine oli seal ikka palju ning see kivi oli ikka suur (legend> kui sinna otsa ronid, siis pidid juba see aasta mehele saama. Meie omad ei hakanud proovimagi). Peale seda jalutuskäiku metsas ronisime jälle autosse ning sõitsime edasi, et minna kirikut vaatama, kus sellel hetkel kui meie sinna jõudsime oli kontsert. Kuulasime natuke seda ja ronisime uuesti auto peale, mis võtis suuna tagasi Külalistemajja. No kogu see sõit oli ikka üks raputamine nagu sõidaks Tallinnas munakiviteel aga siiski jälle lõbus.

Kell oli juba umbes 16.30 ja meil olid juba kõhud uuesti tühjad. Kuna pidime täna veel rongiga sõita saama, siis läksid osa meie naisi Petka juurde, et uurida, mis aeg sõitma saab minna. Need, kes ei läinud hakkasid uurima, kuidas kohvi saaks ning, mis aeg on õhtusöögi aeg. Meie suureks üllatuseks oli see aeg alles 19.00 :(. Kuna kõhud olid juba tühjad, siis otsustati välja tuua mõned kaasa võetud näksid ja võileiva materjalid, et esimene suurem nälg saaks kustutatud. Kuna koolilastelgi olid kõhud tühjad, siis nad arvasid kohe et jee süüa saab. Lõpuks tulid ka meie naised tagasi Petka juurest ja arvasid, et lähme homme rongiga sõitma. Mõeldud tehtud söödud ja kohvi joodud mõtlesime, et lähme mere äärde. Meri asub sellest Külalistemajast ca.500 meetri kaugusel. Need meetrid olid seda väärt, et seda maha käia, sest vaatepilt oli võrratu. Mere mõnusid nautisime umbes tunnikese. Saime esimest korda mere vees käidud ja jällegi suured tänud Annelile, kes oli minu fotograaf. Kahju ainult, et nii vähest aega saime seal olla, sest kell 19.00 saime juba ju õhtusööki. Õhtusöögiks oli meil riis, hakklihast tehtud mingi paksem kaste ja roheline salat. Peale seda hakkasime õhtut nautima kodust kaasa võetud snäkkidega, mis sest et kõhud olid meil täis aga näksida oli ikka vaja.

Õhtu lõppes meil kõrvaltoas naistega, kes õhtul Petka juurde ei läinud. Me saime ikka naerda nii, et silmad olid märjad ja kõhulihased valutasid naermisest (vähemalt minul). Viis naist, kes Petka juurde läksid tulid tagasi alles peale 00.00. Meie olime Anneliga ikka nii tublid, et ootasime oma värske vanaema ja nn.ema ära (Asta oli meie ema, sest nii ta ise ütles ja meile kahele see sobis). No ja kui nemad suu lahti tegis ja õhinaga rääkima hakkasid, mis neil seal kõik toimus, siis meie Anneliga ikka naersime. No on ikka vägev mees see Naissaare Petka. Lood kuulatud jäime magama.

Hommikusöök oli meil 09.00 ja selleks ajaks olime end üles ajanud. Kuna ilm oli väga kole ja vihmane, siis arvasime et võiksime varasema laevaga üle tulla. Mõeldud tehtud kella 17.30 sai 11.30. Sadamasse me seekord autoga ei läinud vaid hoopis rongiga. Kuna me eile rongiga sõitmas ei käinud, siis tegime seda täna ja Petka viis meid sadama lähedale. Ekstreemsus missugune saime vihmase ilmaga ühes pisikese sõidu pisikese rohelise rongiga. Laevasõit möödus seekord hästi, sest kellelgi süda pahaks ei läinud ja oksele ei ajanud.

Koju sain autoga ja selle eest suur aitäh Mairele, kes võttis mind otsa peale. Kojusõit möödus nii vaikselt kui ka naerdes, sest Ene kes meiega koos oli rääkis oma minevikust, mis oli ikka naljakas. Tore, et mul lasteaias töötab selline tore naabrinaine kõrval rühmas.

Suur aitäh meie Üllele, kes meile sellise toreda reisi orgunnis ja muidugi sellele rahvale, kes olid minuga koos seal saarel.

Postitus venis natuke pikaks aga au neile, kes viitsisid selle lõpuni lugeda.

Nüüd aga mõned pildid minu seiklusest.

Siin Külalistemajas ma magasin ja tšillisin
Ma armastan merd 
Anneliga 

Natukene miine
Vot sellised rahnud on Naissaarel ja sinna otsa ei hakanud me ronima
Sellise autoga meid veeti
Sellise väikse rohelise rongiga viis Petka meid sadama lähedale
Hüppata mulle meeldib
  
Natuke tolmu ja ime, et me nagu tolmuahvid ei olnud
  
Vot selline vahva reis oli mul ning pildid andsid ka natuke aimu, mis värk oli (pildid ei ole kronoliigilises järjestuses).

Järgmine kord saate lugeda sellest, kuidas ma oma härraga Tartus lõpetamisel käisime ning oma selle aasta esimese telkimis (loodan, et on ikka ilusad ilmad) hooaja avasime. Kindlasti on oodata ka mõningaid pilte, jääge ootama.

Mõnusat esmaspäeva jätku Teile,
Marve

Uue aasta maagilised mõtted

Täna kohe on nii ilus, haruldane ja omapärane kuupäev, mis kutsub kohe kirjutama ning oma mõtteid jagama. 02.02.2022, onju üks wonderful day...